Mu aed on väike
Ja juured kivides
Betoonitagune päike
Selle linnamelu sees
Kas leidub kedagi, kes mind
Siit minema viiks
Või tõesti pean ma siin
Oma päevi maha kritseldama
Ja surnud ringi vajuma nii
Kallis Malviina, sa ära ehmu
Kui linnakiirus sul keerab kõhtu
Vaid tea, sa kodus eales jalgu ei jääks
Päikesekiir keset kastes rohtu
Siin pole miskit, mis seaks sind ohtu
Jää nii kaua kui kodust jälle siiber sul saab
Kuulsin, et elu siin parem
Öö on päev ja päev on öö
Ei jõudnud vastata varem
Anna andeks, olin tööl
Hetkel mul kurta ei ole
Palju siin ei häiri mind
Ja kõrvalnaaber on tore
Meenutab ta veidi sind
Kas leidub midagi, mis mind
Siit minema viiks
Või loodud olengi
Ma kivitreppe kulutama
Kuuest üheteistkümneni
Kallis Malviina, sa ära ehmu
Kui linnakiirus sul keerab kõhtu
Vaid tea, sa kodus eales jalgu ei jääks
Päikesekiir keset kastes rohtu
Siin pole miskit, mis seaks sind ohtu
Jää nii kaua kui kodust jälle siiber sul saab
Su tuba tühjaks on jäänd
Ja maja vaiksem, pole kuulda su häält
Õhtusööki üle jääb
Kas neljapäev sulle sobiks, äkki linna siis näen
Kallis Malviina, sa ära ehmu
Kui linnakiirus sul keerab kõhtu
Vaid tea, sa kodus eales jalgu ei jääks
Päikesekiir keset kastes rohtu
Siin pole miskit, mis seaks sind ohtu
Jää nii kaua kui kodust jälle siiber sul saab
Kallis Malviina, sa ära ehmu
Kui linnakiirus sul keerab kõhtu
Vaid tea, sa kodus eales jalgu ei jääks
Päikesekiir keset kastes rohtu
Siin pole miskit, mis seaks sind ohtu
Jää nii kaua kui kodust jälle siiber sul
Saab