Ma tean su unelmad mu havitavad kord,
siis seisan ihuaksi amber laiub kaÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõrb.
Ei jaÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõua allikani, kuidas ka ei paaaks,
kuis sinu haal ka eemalt mind ei haaaks.
Sa ara siiski kutsumast mind vasi,
sest aa on pikk kui puudub saÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõbra kasi.
Sa ara iial kutsumast mind vasi,
sest saÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõbra haal on nagu toetav kasi.
Kui kaÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõrged kaldad paeluvad su pilku,
silm otsib kaugelt virma' tulevilku
Sa oled teel, su taht on ikka hele,
sul pole aega maÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõelda mahajaanutele.
Sa ara siiski kutsumast mind vasi,
sest aa on pikk kui puudub saÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõbra kasi.
Sa ara iial kutsumast mind vasi,
sest saÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõbra haal on nagu toetav kasi.
Ja taÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõusuveed su laeva viivad ara,
ei kustu kauge lummav tahesara.
Vaid kustud sina teadmatagi ette,
et kuskil minagi siis vaikselt vajun vette.
Sa ara siiski kutsumast mind vasi,
sest aa on pikk kui puudub saÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõbra kasi.
Sa ara iial kutsumast mind vasi,
sest saÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂÃÂõbra haal on nagu toetav kasi